EHS Karikasarja finaal Säreveres 2015

This weekend was EHS Cup finals and I was part of the management team as I study horse economy, also my blog readers may not know that I have two horses also, you can see all the info and photos on Facebook (link)


Kindlasti ei tea suurem osa lugejatest, et õpin Järvamaa Kutsehariduskeskuses hobuhooldaja teisel kursusel ja mul on kodus kaks särasilmset suksut Veluur ja Kiara, neid ja nende kohta jooksvalt pilte ning infot jagan Kõrgemäe talu Facebooki lehel (link). Tahaksin aga blogis rohkem erinevaid teemasid ja valdkondi kajastada, hobused on paratamatult saanud suureks osaks minu elust ja toon nad nüüd ka siia, loodetavasti meeldib ka lugejatele midagi uut!

Igal juhul pidime olema korraldustiimis sel aastal EHS karikasarja finaalis, mis toimus möödunud nädalavahetusel Säreveres.

Ütlen ausalt, et mul olid enne Säreverre õppima asumist Eesti ratsaspordist null teadmised, teadsin Tallinn International Horse Showst, Palladiumist jms suurimatest uudistest, kuid see oli ka kõik. Olen alati olnud lihtsalt suur hobuse-armastaja ning ei arvanud eales, et Eestis on tegelikult selline tase, huvi ja reaalselt omamoodi maailm. Ka aasta koolis ei pannud mind ausalt öeldes huvi tundma ratsutamise kui suure spordiala vastu, sain ainult rohkem aimu meie tippsõitjatest ning tallidest ja veidi põnev ning uus ala tundus olevat minu jaoks kestvusratsutamine, muu nagu ikka ei köitnud. 

Nädalavahetus Säreveres aga muutis väga palju, nägin, et Eestis sõitjaid on tegelikult ju väga palju sõitjaid ja huvilisi (pühapäeval oli pea 400 starti, kujutate ette, 400 starti!). Arvake ära kui palju olen aga võistlustest peavoolu-meediast artikleid leidnud? Tühjus, täielik tühjus! Eesti ratsasport elaks justkui mingis mullis, keegi ei kajasta ega too seda miskipärast tavainimesteni, nendeni, kes vaataks ehk isegi huviga, kuid lihtsalt ei tea võimalustest midagi, just nagu ma ise aasta tagasi. Natuke nagu nukker seis, sest ala on põnev ja ilus vaadata, isegi kui tehnilisest poolest midagi ei taipa, samuti oleks kindlasti just lastel põnev näha ilusaid ja võimsaid loomi. Juba seetõttu pani see mind neid pilte siia üles laadima, miks mitte näidata ka enda lugejatele, et Eestis toimub selliseid üritusi, pealtvaatajatele veel täiesti tasuta pealekauba!

Laupäeval ei suutnud ma ära ahhetada (ning kõndida kohtunike ja sekretariaadi vahet – paarkümmend km päevaga nagu nalja!) kui kaunid ning väljapeetud nägid koolisõidu hobused ja ratsanikud välja. Pühapäeval oli imeline vaadata hobuste ning inimeste koostööd kiiruses ja võimekuses kui ületati kõiksugu takistusi ja kõrgusi. Eriti tore oli veel õhtu lõpp, mil tehti viimased pingutused ja ületati kõrgeimaid tippe – õhtu oli sume, õhk ootusärevusest pingul ja kõigil pöidlad pihus… ja kui siis tuli mõni puhas sõit, misjärel pealtvaatajad julgesid taas hingata ja rõõmsalt ergutada. Tõeliselt meeldejäävad hetked, mis pühkisid peast kogu nädalavahetuse higi (kõnnitud vahemaad), vaeva (külmetamise) ning pisarad (torisemised).

PS! Üritan lähipäevil ka ülejäänud pildid üles laadida ja lisan siis siia lingi.
Ülejänud pildid leiab SIIT, palun viidata pilti kasutades www.dodolce.com lehte.

Would you like to see this kind of post from time to time?

Millised on Sinu suhted hobuste ning selliste üritustega? Oled käinud või ka ise näha?


Facebook | Twitter | InstagramBloglovin | Weheartit

Share:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.